Keskkonnapagulased

Environmental Migrants

Keskkonnaränne: juriidilised definitsioonid

Ränne on alati iseloomustanud inimkonna ajalugu. Selle põhjuseks võis olla keskkonnatingimuste halvenemine või keskkonna hävitamine. Kuid millised on rände juriidilised  tagajärjed? Kas teisale siirdujaid koheldakse alati juriidiliselt ühtmoodi?

Kas keskkonnaränne on juriidiliselt tunnustatud? Me elame rände ajastul, isegi kui kõik ei oled vabad migreeruma ja mitte kõigil sisserändajatel ei ole õigust teises riigis tavapäraselt elada. Pärast teist maailmasõda töötasime välja inimõiguste kaitse süsteemi, sealhulgas varjupaiga õiguse. Juba pikka aega on räägitud varjupaiga taotlemise süsteemi kriisist, sest selle õigusega kaasnevad ranged piirangud.

Euroopa on muutunud kindluseks, sest igale poole ehitatakse seinu ja füüsilisi barjääre, et takistada inimesi sisenemast. Migrante ei kohelda ühtviisi: iga juriidilise kategooria kohta kehtivad erinevad riiki sisenemise ja seal viibimise reeglid, kuid eelkõige erinevad õigused ja kaitse ulatus. Selles olukorras on keskkonna põhjustatud rändajate positsioon ebaselge.

Kas nad on vabatahtlikud migrandid, majandusmigrandid või sunnitud migrandid, nagu põgenikud? Keskkonna muutuste põhjustel migreeruma sunnitud inimeste arvu suurenemine pani meid mõtlema keskkonnarände õiguslikust tunnustamisest, kuid ühine seisukoht selle mõiste defineerimise osas puudub endiselt.

Üks esimesi selgeid termineid on termin „keskkonnapõgenik“. Hiljuti on hakatud kasutama terminit „kliimapõgenik“, et eristada inimesi, kes on sunnitud lahkuma oma maalt mitte oma keskkonna üldise  muutuse, vaid kliimamuutuse tõttu. Mõned rahvusvahelised organisatsioonid (UNHCR, IOM jt) siiski kritiseerivad termini „põgenik“ kasutamist keskkonnarände juhtudel. 1951. aasta Genfi konventsioonis nähakse ette põgenikustaatuse tunnustamist nende puhul, kes on väljaspool oma riiki tagakiusamise hirmust. Keskkonnarände korral on aga raske rääkida tagakiusamise riskist. Pealegi ületavad inimesed looduskatastroofi korral oma riigi piiri vabatahtlikult. Termini „põgenik“ asemel on eelistatud terminit „ümberasustatud isik“.

Euroopa Parlamendi ja Komisjoni toetatud uuringud osutavad keskkonna poolt põhjustatud rändele (keskkonnarändele).  Termini „migrant“, „põgenik“ või „ümberasustatud isik“ kasutamine võib viia väga erinevate õiguslike tagajärgedeni ja erinevat liiki õiguste tunnustamiseni.

Selle teema kohta on palju küsimusi, kuid peamine on järgmine: juriidilise kategooria loomine tähendab definitsioonides kokku leppimist, sest see on eelduseks põhjustes ja tagajärgedes kokkuleppimisele ja otsuse tegemisele selle kohta, keda kaitsta ja keda mitte, keda aktsepteerida ja keda tagasi lükata. See tähendab olemasoleva fenomeni tunnustamist ja seaduslike lahenduste leidmist.

Teksti autor: ASGI, Associazione per gli Studi Giuridici sull’Immigrazione.

Keskkonnamigrandid: õiguskaitse

Praegu on nii, et need, kes migreeruvad keskkonna põhjustel, riskivad jääda õiguskaitseta. Need, kes leiavad end väljaspool oma riiki, riskivad sellega, et neid peetakse illegaalseteks migrantideks ja neid võidakse diskrimineerida ja nende suhtes võidakse rakendada vägivalda.

Mõned riigid on püüdnud eelpool loetletud probleemile leida lahendusi, kuid need on üksikjuhtumid. Näiteks Rootsi ja Soome näevad ette varjupaiga andmist või humanitaarkaitse tunnustamist nende puhul, kes ei saa pöörduda tagasi oma riiki looduskatastroofi tõttu. 2008. aastal otsustas Itaalia siseministeerium peatada repatrieerimise abinõud riigis illegaalselt viibivate Bangladeshi kodanike suhtes pärast tsükloni Sidr tekitatud kriisi. Itaalia ei ole siiski andnud erikaitse või elamisluba nagu Rootsi ja Soome.

Püüame teoreetiliselt välja selgitada, kas keskkonnarändes osalejat saab kaitsta olemasolevate õigusaktide alusel või kas on vaja leida uusi võimalusi. Olemasolevaid õiguskaitsevahendeid saab kasutada ainult siis, kui juriidilised kategooriad, millele need tuginevad, kehtivad ka keskkonnapagulaste kohta. Näiteks, tõusva mereveetaseme tõttu võivad mõned Vaikse ookeani saareriigid kaduda. Nende riikide kodanikud võivad sattuda olukorda, kus neil ei ole riiki. Sellisel juhul saab neid inimesi pidada kodakondsuseta isikuteks ja leida kaitset kodakondsusetuse vähendamise konventsioonist.

Teistel juhtudel võib keskkonnatingimuste halvenemine põhjustada ebastabiilsust või inimõiguste rikkumist või konflikte. Näiteks hiljutised uuringud näitasid seoseid põua, rände ja Süüria konflikti vahel.  Nendel juhtudel oleks saanud migrante kaitsta mitte ainult kui keskkonnapagulasi, vaid ka kui isikuid, kes migreerusid keskkonnatingimuste halvenemise (üldine vägivald, tagakiusamine jne) tõttu. Paljud teadlased on seisukohal, et keskkonnapagulastel ja enamikul kliimapõgenikel on erinevad tunnused ja vajadused, võrreldes teiste sunnitud migrantidega, mistõttu olemasolevad õiguskaitsevahendid ei ole piisavad. Juba varem mõisteti, et põgenikustaatusest enam ei piisa ja seega loodi uued kaitse viisid, nagu täiendav kaitse või humanitaarkaitse. Samamoodi on meil praegu vaja leida teistsugused, kuid konkreetsed kaitse viisid nende jaoks, kes migreeruvad keskkonna põhjustel. Need uued õigusaktid peaksid kindlaks määrama tunnustatava kaitse sisu ja sellest tulenevad õigused, kuid ka ette nägema raha, et oleks võimalik tegelikku kaitset pakkuda, ja välja selgitama isikud, kes vastutavad kaitse korraldamise eest. Teistel juhtudel on rõhutatud, et mobiilsust tuleks vaadelda kui ressurssi ja mitte kui probleemi.
Tööstusriigid, mis peamiselt vastutavad kliimamuutuse eest, peaksid heaks kiitma rände riikidest, mida kliimamuutus kõige enam mõjutab, mitte sellele vastu seisma. Tegelikult on ränne iseenesest üks adaptatsiooni vormidest: rände lihtsustamine võib aidata suurendada adaptatsiooni määra keskkonnatingimuste halvenemise korral

Teskti autor: ASGI (Associazione per gli Studi Giuridici sull’Immigrazione)

Kuidas kliimamuutus rännet mõjutab

Kuidas saame teha vahet rände eri liikide vahel, mille põhjustavad kliimamuutuse mõjud?

Ajutine või püsiv? Ajutine ränne võib olla reaktsioon ootamatule õnnetusele, nagu taifuun, orkaan või maavärin, mis sunnib inimesi mujale siirduma. Sellistel juhtudel on õnnetuse möödudes inimesed valmis oma koduriiki naasma, et üles ehitada purustatud keskkond (näiteks nagu juhtub sageli Bangladeshis). Teistel juhtudel, kui õnnetus on aeglane, näiteks üleujutus, põud või kõrbestumine ja kui sellel on keskkonnale pikaajaline mõju, võib rahvas ära kolida püsivalt (nagu Filipiinidel).

Sunnitud või vabatahtlik? Selleks, et mõista erinevust sunnitud ja vabatahtliku keskkonnarände vahel, toon kaks näidet. Loodusõnnetus, nagu taifuun Haiyan Filipiinidel, mille tõttu asus ümber 4 miljonit inimest, võib sundida inimesi oma kodust lahkuma. Seda tunnistavad inimesed, kes on mujale siirdunud kliimaga seotud õnnetuste tõttu. Veel üks näide võib olla pikemaajaline kohanemisstrateegia kliimamuutusele, nagu Mehhiko talupoegade puhul, kes lähevad töö leidmiseks USAsse.

„Minu vanaisa, isa ja mina oleme harinud neid maid. Kuid ajad on muutunud… vihm saabub nüüd hiljem, seega toodame vähem. Ainus lahendus on ära minna, vähemalt mõneks ajaks. Töötan igal aastal 3-5 kuud Wyomingis. See on minu peamine sissetulekuallikas.”
Miguel, 45, Hueyotlipan, Mexico

Pakistan on üks huvitav näide: siin on suur arv ümberasujaid üleujutuste ja maalihete tõttu, kuid ka põgenikke naaberaladelt Afganistanist ja Somaaliast. Peale selle toimub Pakistanis ka pika traditsiooniga vabatahtlik ränne. Pakistani diasporaa on maailma suurimaid.

Riigipiiri ületamine või siseränne?
Kui me räägime keskkonnarändest, domineerib liikumine riigi piirides (nagu näiteks maapiirkonnast linna migreerumine Sahelis, paljudes Ladina-Ameerika riikides või Hiinas), kuid on ka palju selliseid juhtumeid, kus inimesed ületavad riigipiire, nagu Mehhiko talupidajate näites.

Teksti autor: Hanna Mikes, Artemissziò Foundation

Keskkonnaränne on õiguse küsimus

Viimastel aastatel on olnud keskkond kui rände taganttõukaja rahvusvaheliste debattide keskne teema, keereldes definitsioonide, andmete, olukordade ja poliitikate ümber, mis puudutavad keskkonnapagulasi (vaadake ka:

  1. (http://publications.iom.int/bookstore/f ree/MECC_Outlook.pdf .);
  2. (http://www.refworld.org/docid/53a3d9d64.html);
  3. (http://www.un.org/apps/news/story.aspNewsID=48201#.VVYU6SgwNqM);
  4. (http://publications.iom.int/bookstore/index.phpmain_page=product_info&cPath=47&products_id=1430).

Need analüüsid on näidanud, et keskkonnategurid on peamised põhjused võrreldes kõigi teiste põhjustega. Sama selgub ka, kui teeme vahet allikates kirjeldatud kahel peamisel kategoorial: ühelt poolt ootamatud ja järsud keskkonnasündmused, teiselt poolt aeglased ja järk-järgulised protsessid. Esimest liiki keskkonnarände kohta on andmeid lihtne leida, kuid usaldusväärsete prognooside tegemine on küllaltki piiratud. Teist kategooriat on keerulisem defineerida, sest selle põhjused on sageli järk-järgulised ja märkamatud. Kuid kliimamuutuse mõju inimeste elutingimustele on sama radikaalne kui loodusõnnetuste tagajärjed.

Mõned piirkonnad maailmas on kliimamuutuse kriitilised piirkonnad, kus praegune kliimamuutus kiirendab keskkonnatingimuste allakäiku. Üks ilmekas näide pärineb ajakirjas Global Environment avaldatud uuringust ja puudutab Lõuna-Vahemere maid. Nendel territooriumidel on globaalne kliimamuutus tekitanud põua ja tõstnud temperatuuri paarkümmend aastat. Prognoosid kinnitavad seda trendi. Nendel muutustel on tugev mõju piirkonna põllumajandusele, sealhulgas veevarustusele ja niisutussüsteemidele, maa viljakusele ja seega ka nisu ja teiste põhisaaduste tootmisele, kuid ka haigustele ja põllumajanduskahjuritele. Põllumajanduse ja maamajanduse probleemid mõjutavad laiemalt majandust ja sotsiaalsüsteemi. Niivõrd kui põhisaaduste tootmine muutub üha raskemaks, suureneb nõudlus nende järele, mis tuleneb elanikkonna kasvust Maal. Hinnad tõusevad, tekib toidu julgeoleku probleem, mis paljudel juhtudel tekitab sotsiaalset ja poliitilist ebastabiilsust.

Egiptusest sai suurim nisuimportija maailmas, et rahuldada siseturu nõudlust nisu järele ja rohkem kui 50% riigi vajadusest katab imporditud kaup. Selline impordi määr muudab riigi väga vastuvõtlikuks ootamatutele põllumajandustoodete hinnamuutustele maailmaturul (märkus: teraviljanõudlus on suurenenud, sest vilja kasutatakse ka biokütuste tootmiseks ja loomatoiduks) ja võib põhjustada oma rahva vaesuse suurenemist. See näide selgitab tavapäraseid asjaolusid, mis sunnivad inimesi migreeruma. Kuidas saame eristada keskkonnategureid sotsiaalsetest ja poliitilistest teguritest?

Sedalaadi rände kohta andmete saamine on väga raske ülesanne metodoloogia seisukohalt, sest migreerumise otsuses on raske hinnata eraldi keskkonnamõju komponenti. Peame muutma vaatenurka. Keskkonnarännet võib pidada kliimamuutusele adapteerumise viisiks, kuid ainuüksi selle esinemine viitab suurele ebaõiglusele: esimesed kakskümmend riiki, mida kõige rohkem mõjutavad keskkonnamuutused, vastutavad ainult 1% kogu maailma gaasiheitmete eest ja 99% loodusõnnetustest, mille põhjuseks on kliimamuutus, esineb Lõuna riikides.

Nagu oleme näinud on peaaegu võimatu hinnata inimeste arvu, kes on sunnitud lahkuma kliimamuutusega seotud protsesside tõttu. Kuid gaasiheitmete ja kliimamuutuse tegelikud tekitajad selle eest kahtlemata ei maksa.

Teksti autorid: Lucia Carbonari, Irene Fisco – Cies Onlus